Buduaari fotosessioon – naiste unistus ja hirm üheaegselt. Vaata pilte ja loe asjaosaliste ehedaid emotsioone ning kirjeldusi

Tänase loo kirjutan enda tööst oma Tarvo Alev Fotostuudios, kus eilse naistepäeva puhul tegime kauni buduaari fotosessiooni. Modellideks olid seekord minu enda elukaaslane ja tema noorem õde, kes on mõlemad mitme lapse emad ja sellega seoses tihti mures just selle pärast, mida teised või ühiskond küll arvata võib.

Paljudes inimestes eksisteerib arvamus, kui naine on saanud juba emaks, siis ei sobi tal enam poseerida fotograafi kaamera ees napis rõivastuses või teha erootilisema alatooniga pilte. Küll aga saab iga tervelt mõtlev inimene aru, et olles ema, jääb ta ikkagi alati naiseks. Nii nagu isa roll annab mehele juurde mehelikkust, siis samuti ei võta emadus ära naiselt tema naiselikkust.

Hakka jälgima Tarvo Alev Fotostuudio tegemisi Facebookis ›

Ma ise ei ole ennast kunagi otseselt buduaari fotograafina välja reklaaminud, kuigi olen teinud aeg-ajalt ikka selliseid sessioone, kui on olnud soovijaid. Mina fotograafina püüan luua just selliseid pilte, mis ei oleks tegelikkuses liialt paljastavad, aga luua just valguse, pooside ja töötlusega kuvandit, mis ei jätaks külmaks ühtegi meest ega ka naist. Püüan tuua naises välja just seda tegelikku naiselikkust, enesekindlust ja luua võimalikult vaba ja inspireeriva õhustiku. Meesfotograafi eeliseks pean selles žanris just seda, et mehena ma ei pea mõtlema, milline poos töötab või mitte, vaid mul on looduse poolt kaasa antud instinkt, kus tean täpselt, milline naise asend ja olek toimib ja kus jookseb piir erutava ja labasuse vahel. Seega väldin alati seda, et mitte minna üle võlli.

Kommentaarid ja küsimused Kodumaised FB lehel

Kui soovid lugeda, mida teised inimesed arvavad või soovid ise ehk küsida buduaari sessiooni kohta küsimusi, siis tule ja kommenteeri teemat Kodumaised.ee Facebooki lehel ›››. Samuti võid jagada seal oma kogemust ja välja tuua, millise emotsiooni oled ise sarnasel sessioonil saanud. Vastan ise (fotograafina) küsimustele, mis kellegil võib tekkida.

Tarvo Alev Fotostuudio, buduaarisessioon, kodumaised

Raili kirjeldab oma kogemusi napis riietes pildistamisel

„Kui meenutan oma esimest sellist pildistamist, siis oli mul tugev ärevus sees. Ma ei teadnud, kuidas olla kaamera ees ja nagu naisena ikka, siis peast käis läbi miljon mõtet, kas pildid tulevad ikka sellised nagu tahan. Iga väiksem detail – silmad, suu, nina, juuksed, milline on poos – see kõik tekitas minus hirmu.

Kõige huvitavam oligi see, et tegu on ju oma enda mehega, miks ma küll peaksin kartma, kuid vaatamata sellele oli mul tunne, et ma olen täiesti võõra inimese juures ja veel meesterahva ees.

Tule jälgi Kodumaised tegemisi Facebookis!

Kodumaised.ee on uus internetikeskkond, mis koosneb esialgu veebiportaalist ja samanimelisest Facebooki lehest, kus avaldame erinevate ettevõtlike inimeste lugusid, pilte, põnevate toodete ja teenuste tutvustusi ja kampaaniaid.

Tule ja hakka kindlasti jälgima ka Kodumaised.ee Facebooki lehte, kus on juba peaaegu 11 000 jälgijat ›
https://www.facebook.com/kodumaised

Algselt oli kohmakuse tunne, kuidas ma siis nüüd seal kaamera ees olen ja kuidas ma aru saan, mida pean tegema. Lisaks olid veel hirmud, et tegu on mu oma mehega – mismoodi ta nüüd seda olukorda ise hindab ja mida ta mõtleb. Minu peas ketras sada mõtet, mida näitas üsna kiirelt mu mees mulle pildi pealt. Minu krampis olek oli piltidelt selgelt näha. Kogu see hoiak ja poosid ning nägin ka ise, et mitte midagi ilusat nii ei tule.

Lülitasin oma mõistuse välja ja kuulasin, mida mulle öeldi. Ühel hetkel ei saanud enam arugi, et tegelikult teisel pool mind keegi pildistab. Üsna kiirelt hakkasin ka oma ideid välja pakkuma, mida fotograaf minuga kooskõlastas ja tegime selle teoks. Nii sai juba mulle varsti sõltuvuseks, et soovin kaamera ees olla rohkem ja rohkem.

Ma olen tänaseks olnud avatud absoluutselt kõigile – buduaar, portreed looduses või kasvõi aktifotod. Ja ma ei karda ega häbene absoluutselt mitte midagi enam. Paljud mõtleksid, et ahh eks ju tema enda mees, siis ütlen ausalt, et tegelikult on nii, et olgu oma mees või mitte – kramp on sees alguses päris tugevalt.

Kuid hea fotograafi puhul nagu on Tarvo, kaob ära see kramp üsna kiirelt. Ja ma olen täiesti kindel, et mistahes soovid ja ideed mul tulevad, olen ma neid teostamas just Tarvo Alev fotostuudios.“

Raili julgustab naisi ja räägib, kuidas buduaarisession annab enesekindlust

“Esiteks ta suudab ära kaotada naises hirmud, et ta on kole või ei ole ideaalses vorms. Mitte ükski naine ei ole kole. Lisaks saab fotograaf valguse ja töötlusega väga palju muuta – leiab just selle kõige parema nurga ja varjata just seda osa, mida naine ei soovi endas eksponeerida. Järeltöötluses saab kohati kaotada mõned lisakilod, siluda nahka või eemaldada mistahes armi, vistriku või ebaühtluse.

Teiseks saab naine väga palju julgust ja enesekindlust juurde. Lisaks saab naine teadmise, et meesfotograafi ei ole vaja karta. Sest ma ütlen ausalt, et ta näeb pilti suuremalt ja tema ideed on ka huvitavamad ja enamasti ka loomulikumad, sest mees näeb naist alati teisiti, kui naine ise.

Minule andis näiteks buduaari pildistamine nii palju enesekindlust, et ka peale nelja lapse sünnitamist sain tagasi teadmise, et tegelikult olen ma väga naiselik naine.

Kuidagi uhke tunne tuli, kui ma sain oma pildid ja neid näiteks oma perele näitasin ja seal olid, et wow, kui imeline sa oled.

Tihti kuulen ka seda, et naised küll näevad, et see meesfotograaf teeb väga häid pilte, aga ei juleta minna!!! Siinkohal ütlen täie enesekindlusega, et sa kindlasti ei kahetse, kui proovid. Mina ei kahetse, et oma esimesed sammud tegin, vaid kahetsksin, kui poleks seda teinud!”

Irma jaoks oli tegemist elu esimese buduaari sessiooniga

„Ma olen buduaari pilte tegelikult juba päris mitu aastat tagasi tahtnud teha. Aga siis ei olnud ma leidnud seda fotograafi, kes teeks selliselt, mis mulle päriselt meeldib. Veidi oli hirm ka, et mismoodi ma nüüd nii paljastavalt lähen ja pigem pooldasin just naisfotograafe.

Algul kui nüüd päris paljastavalt tulin meesfotograafi ette, oli ärev sipsi-sapsi täis tunne sees. Pigem hirmutav ja tundsin, et olen päris kangestunud. Esimesed viis fotot olid vast kõige hirmsamad. Sealt edasi ei pannud aga enam tähelegi, et paljastav olen.

Suurim ärevus minu sees oli, et no kuidas ma nüüd keha väänan, et võõra mehe ees päris nii paljastavalt olla ei tahaks ja veel eriti seksikama stiiliga poosis. Küll aga tahtsin väga endast just selliseid seksikaid ja erootilisi pilte.

Poole sessiooni peal hakkas mul endal juba mõte jooksma, milliseid pilte järgmiseks tahaksin – kui juba suutsin nii kaugele minna, siis võiks ikka lõpuni julge olla. Selle asemel tekkis hoopis hasart, et ei soovi kindlasti veel lõpetada ja pigem saada rohkelt väga ilusaid ja ägedaid pilte.

Üks minu algsetest hirmudest oli ka see, et kuigi kujutasin oma vaimusilmas ette, milline see seksikas pilt minust olla võiks, kuid mul polnud ju õrna aimugi, kuidas tegelikult poseerida – polnud teadmist, kuidas kuhu oma keha sättida, pilku suunata ja kuidas olla, et pilt tuleks ilus.

Oli imeline ja vabastavam tunne, kui Raili tuli kasvõi kõrvale ja väänles minuga põrandal koos, et ma saaks vaadata, kuhu mismoodi panna jalg või käsi, kuidas keha hoida, kuhu poole pilgu suunata. Lisaks tuli sama info ka fotograafilt, kes veel suunas kiirelt, kuhu pean tõmbama varbad või sõrmed välja sirutama, pilgu üles poole suunama vms.“

Valehäbi ja ekslik arvamus, et kindlasti ei suuda sellises poosis olla

“Olin vaadanud eelnevalt kümneid erinevaid pilte ja alati imestasin, kuidas naised suudavad võtta poose, kui hästi nad painduvad ning kahju, et mina selleks võimeline pole. Oma sessioonil sain teada, et tegelikult suudab iga naine selliselt poseerida. Asendid näidatakse selgelt ette ja täpselt juhendatakse, kuhu panna käed, jalad, mis moodi painutada selg nõgusamaks, kael pikemaks ning seda kõike on vaja hoida vaid paar sekundit kuni fotograaf on pildi kätte saanud.

Kokkuvõttes võin öelda, et tegemist oli väga erilise kogemusega ja kui nägin pilte peale töötlust, siis ei suutnud ära imestada, kas see olen seal tõesti mina. Ma poleks elu sees osanud uskuda, et minust on võimalik nii imelisi pilte teha.”